Võib-olla on see stenaarium sulle tuttav.
Sa tuled esmaspäeva hommikul kinnisvarabüroosse ühe teatud eesmärgiga.
Su soov on teha nädala jooksul vähemalt 50 telefonikõne, et genereerida uusi kliendivihjeid.
Lõppude lõpuks objekte on ju vaja ning mida rohkem neid on, seda parem.
Kõigepealt lased masinast omale ühe kohvi ja sisened oma meilboksi.
Teed esimese kliendi e-maili lahti ja loed seda.
Järgmine hetk leiad end kirjutamas meilile vastust.
Siis võtad järgmise meili.
Tunnid mööduvad.
Vahepeal teed pausi ja vaatad, mida põnevat sotsiaalmeedias toimub.
Siis vastad telefonikõnedele.
Kõige eelneva vahepeal viskad nalja ja räägid juttu oma kolleegidega.
Ühel hetkel on vaja kontorist välja joosta, et minna objekti näitama.
Ja järsku on päev läbi.
Nädala lõpp saabub ning sa tead, et aega 50 telefonikõne tegemiseks jääb üha vähemaks.
Neljapäeval võtad kätte ja teed 5 kõne ära. Lihtsalt selleks, et süümepiinast vabaneda.
Reede on aga paljude maaklerite jaoks põhimõtteliselt nädalavahetus nii et sellel päeval võtad eriti chillilt.
Ja nii ongi nädal läbi.
Tahtsid teha 50 kõne. Said tehtud hoopis 5.
Su enesetunne ei ole hea, sest sügaval sisimas sa tead, et sellise tempoga ei jõua sa oma aastase käibe-eesmärgile ligilähedalegi.
Sarnast stsenaariumit olen nii enda peal kogenud, kui näinud kõrvalt väga paljude maaklerite puhul.
Mis siis juhtus?
Tuleb välja, et on üks teatud oskus või võime, mille valdamine ei tule paljudel sugugi hästi välja.
Ja selle oskuse valdamine läheb üha kriitilisemaks, sest maailmas on toimumas muutused, mis ei tõota maaklerite sektorile pikas perspektiivis sugugi head.
Kas teadsid, et veebilehe willrobotstakemyjob.com andmetel on autorite Carl Benedikt Frey ja Michael Osborne’i teadusuuringust lähtudes…
…86% tõenäosus, et robotid või tehnoloogia asendavad kinnisvaramaakleri töö järgmise 20 aasta jooksul?
Minu jaoks tähendab see, et majanduslikult jäävad ellu need, kel on muutustega kohanemiseks piisavad teadmised ja oskused.
Millise oskuse valdamine annab kõige suurema tõenäosuse, et muutustes võitjaks jääda?
Georgetowni ülikooli arvutiteaduste professor Cal Newport kirjutab oma raamatus “Süvenemine: Edule keskendumine hajusas maailmas”…
…et tänases kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas saavad suurima konkurentsieelise need inimesed, kes oskavad…
…KESKENDUDA.
Just tugev keskendumisvõime ehk oskus oma töösse fokusseerida saab olema sinu pilet eduka tulevikuni.
Probleem on aga selles, et me elame ajastul, kus segajaid ja tähelepanu häirivaid tegureid on rohkem kui kunagi varem.
Kui palju oma ajast veedad sina täna sotsiaalmeedias või internetis surfates?
Tundub, et salakaval tehnoloogia ründab meid kahelt rindelt: ühelt poolt ähvardab ta automatiseerimisega asendada meie tööd ning teiselt poolt püüab ta ära meie tähelepanu, mida meil on vaja, et seda tööd hoida.
Kuidas parandada oma keskendumisvõimet, et teha tööd, mis on produktiivsem ja ühiskonnale väärtuslikum?
Jagan sulle kolme ideed, mida rakendada saad. Need ideed baseeruvad nii teaduslikule kirjandusele, kui minu kogemustele.
Mõned kuud tagasi nõustasin üht kinnisvaramaaklerit, kes pani omale nädala eesmärgiks teha 50 külma kõnet tavakasutajatele, et genereerida uusi kliendivihjeid.
“Kuidas läks?” küsisin talt, kui nädal oli möödas.
“Sain ainult 5 tükki tehtud,” vastas ta pettunult. (Kõlab tuttavalt?)
“Mis juhtus?” küsisin.
“Igasuguseid asju tuli vahele ja lõpuks ei olnud aega,” sain vastuseks.
Ta kaotas kontrolli oma aja üle ning ei saanud oma tegevuste eesmärki tehtud.
Klassika.
Kui 2020. aasta kevadel toimus ülemaailmne koroonaviiruse puhang ja inimesed kodudesse jäid, andsid maailma tervishoiuorganisatsioonid inimestele ühe asjaliku soovituse.
Selleks, et tunda, et sinu käes on kontroll…
(ja et mitte "hulluks minna")
…planeeri oma päev ajablokkideks ja järgi seda päevakava.
Ka Cal Newport kirjutab oma raamatus “Süvenemine”, et see on üks efektiivsemaid metoodikaid, kuidas keskendumisvõimet tugevdada.
Minu jaoks on see üks lemmiktrikke veendumaks, et päeva jooksul saavad asjad tehtud ja kontroll on minu käes.
Ka see, et ma siin praegu seda artiklit kohusetundlikult kirjutan, on tänu ajablokkide seadmisele.
Selleks, et tunda, et ma ei raiska aega, vaid et tänane aeg ja produktiivsus on selgelt minu kontrolli all…
…võtsin eile oma mobiiltelefonist kalendri lahti ja sisestasin tänase päeva peale poole tunni kuni tunni ajased tegevuste ajaplokid.
Ka puhkuste ajad plokeerisin ära.
Kusjuures üks parimaid meetodeid, et vähendada igapäevast kasutut sotsiaalmeedias “aja raiskamist”…
…on plokeerida päevakavas selleks tegevuseks spetsiaalne aeg.
Kui sa kardad, et sul on mõni segaja, mis su tähelepanu röövib…
…siis plokeeri selle segaja jaoks spetsiaalne aeg.
Seda trikki soovitavad neuroteadlased.
Tähtis on just nende ajablokkide kirjapanek. See on justkui “to do list”, mis jõuab konkreetsete kellaaegadega sinu kalendrisse.
Kui midagi kriitilist tuleb vahele ja sul ei õnnestu “sekundi pealt” ajablokke täita, siis ära muretse. Olulisem on see, et sa oled mõelnud ja planeerinud oma aega. Nii on kontroll sinu käes.
Kui selgub, et seda täpselt täita ei õnnestu, siis istu hetkeks maha ja planeeri kalendris ajaplokid ümber.
Minu arvates on just kinnisvaramaakleri jaoks sellise tehnika kasutamine eriti vajalik, sest maaklerid töötavad “vaba graafikuga”.
Ühelt poolt on see vabadus tore, aga teiselt poolt on see keskendumisele ja prioritiseerimisele ohtlik, sest avab ukse igasugustele segajatele.
Kui sul on väga raske pikemalt töö tegemisele keskenduda, siis üks tehnika, mida võid kasutada…
…on 20 minutiliste tööblokkide planeerimine, millele järgneb 10 minutiline pausiblokk. Sellisel juhul soovitan tööploki alguses panna käima ka taimer, mis jookseb 20 minutiga nulli.
See on psühholoogiline nõks, mis aitab tugevdada fookust.
Miks tasub tugevdada fookust?
Sest kui sa ei süvene täielikult, vaid tegeled nö “multitaskimisega”, siis konkreetsete tulemuste saavutamiseks kulutad sa oluliselt rohkem aega.
Aeg on raha.
Produktiivsust mõõdetakse ju ikkagi ajas.
Kui sa ei keskendu, siis võtabki 50 telefonikõne tegemine ühe nädala asemel viis nädalat.
Kas selline tempo on aga piisav, et kiirelt muutuvas maailmas majanduslikult ellu jääda?
Üks tugevaima keskendumisvõimega maaklereid, keda oma karjääri jooksul treeninud olen, suudab järjepidevalt klousida 10 uut maaklerilepingut kuus. Ta on seda teinud korduvalt ja korduvalt. Olles ise kõigest kaks-kolm aastat turul olnud.
Mis on tema saladus?
Keskendumine läbi aja planeerimise.
Ta planeerib oma aega päeva ja isegi nädala kaupa oma kalendris konkreetseteks 30-60 minutilisteks tegevuste ajablokkideks.
Toimib.
Oletame, et sa plaanid homme teha 20 kõnet eesmärgiga võita uusi kliente ning klousida tehinguid.
Kuna tegu ei ole lihtsate kõnedega, siis su sooritus- ja keskendumisvõime peavad olema tugevad, et nimetatud eesmärki täita.
Aga juhtub nii, et otsustad täna õhtul sõpradega poole ööni veini paugutada.
Tänu sellele saad kõigest 3 tundi und.
Hommikul ärkad pohmelli ja väsimusega ning su emotsioonid kõiguvad.
Mis sa arvad, kui hästi sul telefonikõnedele keskendumine välja tuleb?
Emotsionaalne tasakaal on tugeva keskendumisvõime kriitiline eeltingimus.
Mida rohkem su emotsioon kõigub, seda kergemini lähed kaasa tähelepanu segavate asjadega.
Kuidas saavutada paremat emotsionaalset tasakaalu?
Esiteks, veendu, et saad piisava arvu unetunde.
Uni on siin kõige olulisem. Koolitaja Alar Ojastu ütleb oma raamatus “Ratsionaalne emotsionaalsus”, et une planeerimine on isegi olulisem kui aja planeerimine.
On inimesi, kes tihti kogevad ärevushoogusid. Räägitakse, et üks selle põhjustajateks on just nimelt piisava une puudumine.
Tegele oma unega tõsiselt ja näed, et paljud su probleemid hakkavad lahenema.
Teiseks, alusta oma hommikut spordirutiiniga.
“Terves kehas terve vaim.”
Seda vanasõna teavad kõik.
See, kuidas sa alustad oma hommikut, mõjutab seda, kuidas kulgeb sinu päev.
Hommikurutiinidest kirjutas Robin Sharma raamatu “Kella 5 klubi”.
Tema soovituseks on esimese asjana teha umbes 20 minutit intensiivset trenni (nii et hakkad higistama).
See suurendab ajus olevat dopamiinitaset (hea enesetunne) ning vähendab kortisoolitaset (hirmu ja stressi tase).
Mulle meeldib näiteks hommikuti jooksmas käia. Jooksen 20 minutit erinevas tempos ning tulen koju tagasi.
Ka täna hommikul tegin seda. Tänu sellele on päevane enesetunne hea ja keskendumisvõime tugev.
Kolmandaks, jälgi, mida ja kui palju sa sööd. Tervislik toitumine ja lühiajaline paastumine teevad inimese energia ja emotsionaalse tasakaaluga imesid.
Neljandaks võid kasutada üht meetodit, mis neuroteadlaste hinnangul võib inimese järjepidevat rõõmutunnet tõsta tervelt 25%.
Meetod on lihtne (ja tuntud): igal õhtul enne magamaminekut pane kirja 3 asja, mis päeva jooksul juhtus, mille eest oled tänulik.
Kui seda piisavalt kaua teed, siis hakkad iga päev märkama järjest enam ja enam asju, mis sind tänulikuks (ja rõõmsaks) teevad.
Oma raamatus “Süvenemine” väidab Cal Newport, et igal sammul igavuse eest põgenemine nõrgestab inimese võimet keskenduda.
Selline aju on harjunud esimesel võimalusel minema kaasa stimulatsiooniga.
Nii on lihtne juhtuma olukord, kus plaanisid teha telefonikõnesid, aga avastad end hoopis Instagramist.
Kusjuures see, et Instagram su käes lahti läks, toimus justkui täiesti automaatselt ja ilma teadliku kontrollita.
Kui selline harjumus liiga kaugele läheb, siis ei pruugi ka aja plokeerimine enam aidata (või siis tuleks proovida väikseid 20 minutilisi planeeritud ajablokke koos taimeriga, millele järgneb 10 minutiline puhkus).
Selleks, et võita tagasi kontroll oma tähelepanu üle, on üks parimaid harjutusi mediteerimine.
Meditatsioonist on viimastel aastakümnetel räägitud läänemaailmas juba nii palju, et ei jaksa isegi kuulata enam.
Aga mida siin kiruda? Idas on sellest räägitud aastatuhandeid!
Põhjusega.
Tal on palju hüvesid:
Minu esimesed eksperimendid meditatsiooniga toimusid aastal 2016.
Abivahendina kasutasin tol ajal “Headspace” nimelist mobiiliäppi.
Ma mäletan kuivõrd raske oli kõigest 10 minutit paigal istuda ning keskenduda ühele asjale.
Igav hakkas!
Aga mida kauem seda praktiseerisin seda lihtsamaks läks.
Ajapikku õppisin üha uusi tehnikaid ning 2019. aastal mediteerisin lausa kaks tundi päevas (tund hommikul ja tund õhtul).
See on muutnud minu elukogemust, emotsionaalset tasakaalu, olukordadele reageerimisharjumusi ning keskendumisvõimet täielikult.
Ka negatiivsust on elus palju vähem.
Inimesed minu ümber on rõõmsamad.
Igapäevasest sotsiaalmeediast olen juba nii võõrdunud, et tunnen ennast kohati lausa süüdi. (Kui minu viimaste aastate postitusi vaatad, siis näed, et oma seinal kajastan põhimõtteliselt ainult blogiartikleid.)
Kui ka sina soovid igapäevast mediteerimisharjumust juurutada, siis jällegi, soovitan alustada kalendrisse vastava ajaploki planeerimisest.
Alles eile oli mul telefonikõne ühe sõbraga, kelle eesmärgiks oli eelmisel nädalal vähemalt 3 korda mediteerida, kuid tehtud sai vaid 2. Juhtus nii, et elu tuli vahele ning ta leidnud seda aega, et kolmandat istumist ära teha.
Kuna me oleme sellel teemal temaga varem rääkinud, siis jõudis ta koheselt ka selgusele, et probleemi aitaks lahendada kalendris vastava aja plokeerimine.
…
Siin oli sulle 3 ideed, kuidas tugevdada oma keskendumisvõimet, et teha oma tööd tulemuslikumalt.
Cal Newport tõi oma raamatus välja tulemusliku töö valemi:
Kõrge kvaliteediga tulemuslik töö = (tööks kulunud aeg) x (keskendumise intensiivsus)
Mida paremini suudad keskenduda, seda vähem aega kulub sul hea tulemusega töö tegemiseks.
Ehk mida tugevam on su fookus, seda kõrgem on su tunnitasu.
Tänu paremale keskendumisvõimele oled eelispositsioonis, et saada tänases kiiresti muutuvas maailmas võitjaks.
Loodan, et nendest ideedest oli sulle abi.
Kui soovid lihtsat ja efektiivset metoodikat, et alustada meditatsiooniga, siis koostasin juhise, mis kannab nime “4-sammuline Ānāpāna meditatsioon kui üks lihtsamaid ja efektiivsemaid keskendumisharjutusi”.
Ligipääsu juhisele, muule eksklusiivsele sisule, teavitustele uutest blogipostitustest ning ägedatele koolituspakkumistele saad, kui liitud minu uudiskirjaga.
Aitäh, et lugesid ja olgu jõud sinuga!
Südamlikult
Jüri
