• Black Instagram Icon

© 2020 by Jüri Preobraženski

MEISTERLIK MOTIVATSIOON

Motivatsioonikoolitus

KUI SINU SOOV ON

SUURENDADA

MEESKONNA PRODUKTIIVUST

MEELITADA

TIPPTEGIJAID

ETTEVÕTTEGA

LIITUMA

PAISTA SILMA

KUI HOOLIV

JA MEISTERLIK 

JUHT

NING SOOVID VÄLTIDA

PARIMATE

TÖÖTAJATE 

LAHKUMIST

ÄREVAT JA

DEMOTIVEERIVAT

TÖÖKESKKONDA

LIIGSET

ETTEVÕTTE

RESSURSIKULU

SIIS TOIMI NII

1

SAADA 

KOOLITUSE

HINNAPÄRING

3

BRONEERI

KOOLITUSE

AEG

2

TUTVU

PAKKUMISEGA

TUTVUSTUS

FOOKUS JA METOODIKAD

Kõrgeima motivatsiooniga töötaja on inimene, kes on oma tööga tõeliselt rahulolev. Rahulolu on meeleseisund, mis tekib, kui töötaja tunneb tugevat emotsionaalset sidet oma ettevõtte eesmärgi, meeskonna, toote ja klientidega.

Töötoa peamiseks fookuseks on meeskonnas sellise rahulolutunde ja emotsionaalse sideme tekitamine. Töötoa käigus jõuavad inimesed ühise arusaamani kõige olulisema ettevõtet puudutava küsimuse osas: "Miks me teeme seda, mida me teeme?"

Töötoa läbiviimise metoodikatena kasutame kaasahaaravat grupitööd, kogemuslugude jagamist, innustavaid harjutusi, teadmiste edasiandmist, inspireerivaid näiteid ning ideede kirja panemist. 

UURINGUD TOETAVAD

Y-GENERATSIOONI OOTUSED JUHILE

Kui juhi eesmärgiks on luua tõeliselt võimekas tiim​, siis suurimaks takistavaks jõuks on konkurent, kes samuti jahib tööjõuturult parimaid töötajaid. See juht, kes suudab talenti paremini hoida ja meelitada, väldib hea tööjõu äraminekut ja liigset ressursikulu ning tõstab ettevõtte kasumlikkust koos oma kui juhi reputatsiooniga.

2020. aastaks moodustavad enam kui 50% tööjõuturust Y-generatsiooni inimesed, kes on sündinud vahemikus 1980-2000.  Nende seas saab olema suurim hulk talendi sihtmärke, kelle osas konkureeritakse. 2016. aastal tegi uuringufirma Cone Communications Y-generatsiooni esindajate seas uuringu, et selgitada välja, mille alusel nad otsustavad, millise ettevõttega liituda. Tervelt 75% vastanutest kinnitas, et nad liituksid sotsiaalselt vastutustundlikuma ettevõttega isegi siis kui nad saaksid vähem palka!  Ka mitmete teiste uuringute tulemusel on selgunud, et Y-generatsiooni inimesed tahavad olla osa meeskonnast, mis töötab tulihingeliselt oma missiooni nimel eesmärgiga muuta kellegi elu paremaks.

MOTIVATSIOONI ALLIKAS

VIKTOR FRANKL JA TEMA AVASTUS

1942. aastal tegutses Austrias neuroloog ja psühhiaater Viktor Frankl, kes tegi uurimustööd leidmaks lahendust depressiooni efektiivseks ravimiseks.

 

Ühel päeval arreteeriti ta Natsi-Saksamaa ohvitseride poolt, kes toimetasid ta aastateks koonduslaagrisse. Ajal kui ta oli Auschwitzis vangistuses hakkas ta uurima, miks osad inimesed olid võimelised selle surmalaagri üle elama ja osad mitte. Viies läbi grupivestlusi avastas ta, et need inimesed, kelle suhtumine kandis tunnet, et nende elul on sügavam mõte (missioonitunne), elasid raskusi üle lihtsamini. Need, kellel seda tunnet ei olnud, kaotasid kiiresti lootuse ning suurem osa nendest ei elanud ka laagrit üle. Pärast vabanemist kirjutas Frank sellel teemal raamatu nimega “A Man´s Search for Meaning” (eesti kl “Ja siiski tahta elada”), mida on tänaseks müüdud 12 miljoni koopia ning mis arvatakse olevat üks Ameerika Ühendriikide mõjukamaid raamatuid.

 

See on hea näide sellest, kuivõrd suurt mõju inimese motivatsioonile ja produktiivsusele avaldab tahe panustada millessegi iseendast olulisemasse.

EMOTSIOONIDE MÕJU

MIKS LUUA MISSIOONITUNNE?

Üheks viimaste kümnendite enim tsiteeritud teadlaseks peetakse Portugali päritolu neuroteadlast Antonio Damasiot. Damasio hakkas 1990ndatel viima läbi uuringuid, milles testis emotsionaalsete protsesside mõju inimese käitumisele, eelkõige otsuste tegemisele. Ta avastas, et inimesed, kelle aju on saanud kahjustada ning kelle emotsioonide eest vastutav ajupool ei tööta, ei suuda teha otsuseid. Tema avastuse järgselt hakkasid paljud neuroteadlased nii USAs kui Euroopas testima sama hüpoteesi, jõudes kõik lõpuks samale järeldusele: inimene teeb otsuse emotsioonist lähtudes ning seejärel ratsionaliseerib loogilise mõtlemise eest vastutava ajupoolega otsuse ära.

Kui ettevõtte juht soovib muuta oma meeskonda produktiivsemaks ning on otsustanud selleks fokusseerida inimeste sisemise motivatsiooni tõstmisele, on vaja tiimiliikmetes tekitada tugev missioonitunne ning see ankurdada.

 

See on ka põhjus, miks meeskonna liikmed peavad ka ise osalema missioonitunde loomise protsessis. Lahendus, kus ettevõtte juhatus läheb paariks päevaks turismitallu, et sõnastada ettevõtte missioon, ei toimi.